Monday, March 10, 2014

Pärnu jõed ja merelaht

Eesti pikkuselt teine, 144 km pikk Pärnu jõgi on hetkel paadiga laevatatav vaid suudmest Sindi paisuni u 8 meremiili ulatuses. Väiksemate paatidega saab jõel liigelda ka paisust ülesvoolu jääval jõeosal ja lisajõgedel, kuid paisu ületamine paadiga ei ole võimalik.

See-eest on hulgaliselt huvitavat vaatamist ka Pärnu jõe alamjooksul Pärnu linnast Sindini ning 8 miili on küllalt pikk vahemaa, et seda rahuliku käiguga sõites kulub märkamatult rohkemgi kui tund-paar. Seepärast soovitaks Pärnu jõega tutvumiseks lausa mitu erinevat matka ette võtta, ühe päevaga võib silme eest kirjuks minna.

Kõigepealt on vaatamisväärsus omaette Pärnu linn ise - jõe poolt vaadatuna on see hoopis midagi muud kui kesklinnas jalutades või Jaansoni rajal rullitades. Kesklinna silla alt läbi sõites näeb jõe poolt Kontserdimaja ja Portartureid, siis tuleb paremkalda sõudebaas ja varsti ka vasakkalda oma, suvisel ajal on sõudjate jaoks jõkke poidega lausa rajad maha märgitud.

Paadist näeb nii uhkeid häärbereid kui hooletusse jäetud tühermaad, vähese heakorrastusega "grüüneplatse" ja ujumiskohti. Ka varemeid ja kunagise tööstuslinna hiilguse jäänuseid, kuigi viimasest sõjast on juba rohkem kui mõned aastakümned möödas.

"Uue silla" alt läbi minnes algavad aga juba looduskaunimad kohad, kus leidub nii kalastajaid, suplejaid kui niisama paadisõitjaid. Liivakas, Lennukitehas ning Tammiste on igati kenad rohelised alad ning kui hästi otsida, leiab seal ka mõne mõnusa piknikukoha, kus maabuda ja lõunapaus pidada.

Paikuse juures on Pärnu jões Tindisaared, mille vahel on jõgi madal ning kinni kasvanud. Reiu jõe suudme juures aga tervitab paadisõitjaid Kiviaja Küla, mille 2 maabumissilda võimaldavad paadiretkele lisada ka väikse jalgsimatka.

Paadiga on võimalik sõita ka Vallikääru vabaõhulava ja purskkaevu juurde, kus suviti ikka üht-teist huvitavat toimub. Lisaks saab sisse põigata ka Reiu ja Sauga jõgedesse ning hea veeseisu ja kindla käega paadijuhi korral ka Kirbu (ehk Audru) jõkke.

Kes merelainetes tahab kiikuda, võib Jahtklubist ja turbasadamast mööda, muulide vahele siirduda. Umbes meremiili jagu pikad muulid lubavad suurt lainet kartmata sõita ka päris kaugele Pärnu lahele ning imetleda vaadet mere poolt. Kuid muulide vahelt välja saades oled juba peaaegu päris merel ning kes merehaigust kardab, võiks lahele minekuks tuulevaiksema päeva valida.
Ja kaugel siis enam see Kihnugi on...


Sunday, March 9, 2014

Paadiekskursioonide hinnad

Hinnakiri kinnitatud 10.03.2014, korraldajal on õigus hindu hooaja jooksul muuta.

Paadiekskursioonid Pärnu jõgedel (Pärnu, Reiu, Sauga, Audru)
Väljumisega kokku lepitud sadamast Pärnu jõel

Teenus / Hind
Lühike paadiekskursioon (kuni 1 h) ilma maabumiseta - 50 €
Paadiekskursioon koos maabumisega piknikuks Paikuse Kiviaja Küla juures (1,5 h) - 70 €
Sõit tellimusel - 60 €/h või kokkuleppel koos ooteaja- ja giiditeenusega.

Paadiekskursioonid Matsalu lahel, väljumisega Keemu sadamast *.

Teenus / Hind
Lühike ringreis (kuni 1,5 h) ilma maabumiseta - 50 €Pikk ringreis (2,-4 h) ühe maabumisega - 75 €
Giiditeenus - 20 €/h
Sõit tellimusel (nt Kesselaiule) - 60 €/h või kokkuleppel koos ooteaja- ja giiditeenusega.

Muud üleveod, matkajate ja matkatarvete transport, kalaretked jms kokkuleppel.
Paadis kohti kuni 11 täiskasvanud reisijale.
Paadis on saadaval joogivesi ning vihmakeebid.
Paadis on binokkel, mida reisijatel on võimalik kasutada.
Paadis on nõuetekohane päästevarustus (vesti kandmine sõidu ajal kohustuslik).
--------------------------
* soovi korral võimalik kokku leppida ka väljumine ja saabumine mõnes muus Matsalu lahe sadamas (Haeska, Kiideva, Puise, Saastna)

Thursday, March 6, 2014

Matsalu lahe sihtkaitsevööndid ja liikumiskeelualad

Matsalu Rahvuspargi koosseisu kuuluv Matsalu laht on avalikuks kasutuseks suletud ala, kus lindude ning looduslike koosluste kaitseks kehtivad ranged liikumispiirangud, ka ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud Matsalu siselahe sadamad.

Ökoturismi nõuetele vastavate paadiretkede läbi viimiseks on Keskkonnaamet Laine Talule väljastanud liikumisloa, mis lubab (linde häirimata!) liigelda Matsalu lahe vabavee, "Kalatee" ning Haeska-Saardo sihtkaitsevööndites. Mööda "Kalateed" saame sõita ka Matsalu lahest välja Väinamerre, kus Puise ja Saastna vahelt läbi jõudes hakkavad lõuna pool paistma Kessu ja Muhu ning põhja pool Hiiu laiud.

Keda täpsemalt huvitab, leiab Matsalu lahe detailse tsoneeringu kaardi koos haruldasemate liikide nimedega Maa-ameti kodulehelt. Muidugi võib alati ka meile helistada või kirjutada.

Sunday, September 1, 2013

Pilte Pärnu jõelt

Mõned fotomeenutused jõeretkedest 2011-2013


























Thursday, August 15, 2013

Pilte paadiretkedest Matsalus

Pilte paadisõitudest Matsalu rahvuspargis










Wednesday, May 12, 2010

Paadid ja turvalisus


Kasutame Matsalu lahe kivistel ja mudastel vetel liikumiseks sobivat madalapõhjalist plastikust mootorpaati, mis mahutab 12 reisijat. Kui korraga soovib retkele rohkem inimesi ning seltskond ei malda end kordamööda kaldal pikniku pidamise ja merereisi vahel jagada, on võimalik naabersadamast tellida lisapaat, kuid sellest peaksime aegsasti ette teadma.


Turvalisuse huvides
on ohutusreeglite järgimine väga oluline. Matsalu laht asub levinud laevateedest kõrval ning eemal ka päästjate tavalisest tööpiirkonnast, seega võtaks neil sündmuskohale jõudmine parasjagu aega. Seepärast on ohuolukordi targem ennetada. Kõik paadis viibijad peavad kandma päästevesti ning täitma paadijuhi korraldusi. Enne väljasõitu selgitatakse täpselt, mida paadis võib teha ning kuidas käituda ohu korral.

Ilmaolud (ning seega ka meresõidutingimused) võivad Matsalus muutuda väga kiiresti. Lisaks üldiselt ilma kujundavale rõhkkondade liikumisele mõjutavad Matsalu lahel tuult ja sademeid ka kohalikud tegurid: rannajoone kujust ja maastikust tulenevad mitmesugused õhuvoolud ja vee aurustumine. Seepärast on oluline olla valmis ilma muudatusteks, võtta kaasa pisut soojemad riided kui vajalik tundub ning mitte lasta end heidutada ootamatust vihmahoost.

Kuigi madal siselaht, on Matsalu laht on siiski meri ning mõnikord (eriti läänetuultega, mis otse lahesuust sisse puhuvad) võib veetee päris ebatasane olla. Üldiselt on Matsalu lahe lainetus madal ja pehme, kuid tugeva tuulega võib tekkida terav lühike laine, mis vastu paati murdudes pritsmeid lennutab ning ka paadis viibijad märjaks pihustab. Selleks puhuks tasuks end enne sõidule minekut varustada kui mitte just tormiülikonnaga, siis väikse vihmakeebiga ikka.

Keskkonnakaitsenõuded

Matsalu laht on jagatud erinevateks sihtkaitsevöönditeks, milledest liikumine on lubatud vaid üksikutes, sedagi eriloa alusel. See tähendab, et ekskursioonipaat liigub mööda kindlat marsruuti ning pole mõtet hakata paadijuhilt nuruma, et kas saaks mõnel saarel randuda või linnupesadele lähemale sõita. Lindude häirimine on rahvuspargis rangelt keelatud. Tulenevalt Matsalu Rahvuspargis kehtivast kaitse-eeskirjast on maksimaalne lubatud sõidukiirus Matsalu lahel 15 sõlme, mis sobib looduse vaatlemiseks ja giidi jutu kuulamiseks väga hästi. Tegemist ei ole kihutamisega, vaid rahulikult kulgeva loodusmatkaga.

Paadis on lubatud:
  • vaadata binokliga loodust ja linde
  • kuulata giidi juttu ning esitada küsimusi
  • nautida seltskonda, loodust, ilma ning kaasasolevaid suupisteid ja karastusjooke
  • täita paadijuhi korraldusi

Paadis on keelatud:
  • püsti tõusmine või istekoha vahetamine sellest paadijuhti ette hoiatamata
  • päästevesti seljast võtmine
  • suitsetamine või lahtise tule kasutamine ükskõik millisel muul viisil
  • prügi viskamine üle parda või paadipõhja, kust tuul selle üle parda võiks viia

Friday, May 7, 2010

1. Paadiretk Matsalu siselahel

Matsalu lahe paadiretk nr 1. Lühike marsruut, väljumise ja naasmisega Keemul.

1. Väljumine Keemu sadamast.
Enne väljumist viiakse sadamas läbi reisijate instrueerimine meresõiduohutusest, päästevahendite kasutamisest ning paadis lubatud-keelatud tegevustest.

2. Peatus Keemu kanali otsas, vaade siselahele ja välislahele ehk lahesuule.
Giidi jutt Matsalu Rahvuspargi mereosast üldisemalt, liikumiskeelust, lindude pesitsushooajast, lühiülevaade Matsalu RP liikidest. Kui püünis on sees, saab näidata ja tutvustada ka ääremõrda. Sõit edasi Lambarahu suunas.

3. Peatus Lambarahu lähedal.
Giidi jutt Matsalu lahe kujunemisest, ajaloost ja tänapäevast, sügavustest, taimestikust, eutrofeerumisest, maapinna kerkimisest, Matsalu lahe kinni kasvamisest, selle kohta tehtud uuringutest, inimtegevuse mõjust veekogudele üldisemalt. Sõit edasi Haeska Suurrahu lääneranna suunas.

4. Peatus Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndi idatipus, vaade Haeska Suurrahule ja Haeska rannaniidule. Giidi jutt pärandkooslustest ja nende säilitamisest-kaitsest. Näitena räägitakse Haeska rannaniidust, selle hooldamisest, ranniku roostumisest. Haeska mõisast, kultuuripärandist, selle muutumisest ajas ning tänapäevasest eksponeerimisest turistidele. Vaade Haeska linnutornile. Sõit edasi edela suunas, Kalatee sihtkaitsevööndi keskosa suunas.

5. Peatus Kalatee keskel
(täpne kaugus, milleni mööda Kalatee faarvaatrit NWW suunas sõidetakse, sõltub ilmaoludest, et tuult ja lainetust arvestades õigeaegselt tagasi Keemule jõuda).
Giidi jutt selgitab, mis on kalatee ning räägib kalapüügist, liikidest, rannarahva traditsioonidest, rannakaluritest, kormoranidest, kalapüügi regulatsioonist ja kontrollimisest.

6. Lisapeatus sobival hetkel giidi äranägemisel - linnuhäälte kuulamiseks, mõne hästi nähtava liigi või nähtuse vaatlemiseks/kuulamiseks, giidi seletused vastavalt vajadusele. Vastused turistide küsimustele.

7. Naasmine Keemu sadamasse. Retke kestus kokku 1,5 – 2 h.