Pärnu jõed ja merelaht

Eesti pikkuselt teine, 144 km pikk Pärnu jõgi on hetkel paadiga laevatatav vaid suudmest Sindi paisuni u 8 meremiili ulatuses. Väiksemate paatidega saab jõel liigelda ka paisust ülesvoolu jääval jõeosal ja lisajõgedel, kuid paisu ületamine paadiga ei ole võimalik.

See-eest on hulgaliselt huvitavat vaatamist ka Pärnu jõe alamjooksul Pärnu linnast Sindini ning 8 miili on küllalt pikk vahemaa, et seda rahuliku käiguga sõites kulub märkamatult rohkemgi kui tund-paar. Seepärast soovitaks Pärnu jõega tutvumiseks lausa mitu erinevat matka ette võtta, ühe päevaga võib silme eest kirjuks minna.

Kõigepealt on vaatamisväärsus omaette Pärnu linn ise - jõe poolt vaadatuna on see hoopis midagi muud kui kesklinnas jalutades või Jaansoni rajal rullitades. Kesklinna silla alt läbi sõites näeb jõe poolt Kontserdimaja ja Portartureid, siis tuleb paremkalda sõudebaas ja varsti ka vasakkalda oma, suvisel ajal on sõudjate jaoks jõkke poidega lausa rajad maha märgitud.

Paadist näeb nii uhkeid häärbereid kui hooletusse jäetud tühermaad, vähese heakorrastusega "grüüneplatse" ja ujumiskohti. Ka varemeid ja kunagise tööstuslinna hiilguse jäänuseid, kuigi viimasest sõjast on juba rohkem kui mõned aastakümned möödas.

"Uue silla" alt läbi minnes algavad aga juba looduskaunimad kohad, kus leidub nii kalastajaid, suplejaid kui niisama paadisõitjaid. Liivakas, Lennukitehas ning Tammiste on igati kenad rohelised alad ning kui hästi otsida, leiab seal ka mõne mõnusa piknikukoha, kus maabuda ja lõunapaus pidada.

Paikuse juures on Pärnu jões Tindisaared, mille vahel on jõgi madal ning kinni kasvanud. Reiu jõe suudme juures aga tervitab paadisõitjaid Kiviaja Küla, mille 2 maabumissilda võimaldavad paadiretkele lisada ka väikse jalgsimatka.

Paadiga on võimalik sõita ka Vallikääru vabaõhulava ja purskkaevu juurde, kus suviti ikka üht-teist huvitavat toimub. Lisaks saab sisse põigata ka Reiu ja Sauga jõgedesse ning hea veeseisu ja kindla käega paadijuhi korral ka Kirbu (ehk Audru) jõkke.

Kes merelainetes tahab kiikuda, võib Jahtklubist ja turbasadamast mööda, muulide vahele siirduda. Umbes meremiili jagu pikad muulid lubavad suurt lainet kartmata sõita ka päris kaugele Pärnu lahele ning imetleda vaadet mere poolt. Kuid muulide vahelt välja saades oled juba peaaegu päris merel ning kes merehaigust kardab, võiks lahele minekuks tuulevaiksema päeva valida.
Ja kaugel siis enam see Kihnugi on...

1. Paadiretk Matsalu siselahel

Matsalu lahe paadiretk nr 1. Lühike marsruut, väljumise ja naasmisega Keemul.

1. Väljumine Keemu sadamast.
Enne väljumist viiakse sadamas läbi reisijate instrueerimine meresõiduohutusest, päästevahendite kasutamisest ning paadis lubatud-keelatud tegevustest.

2. Peatus Keemu kanali otsas, vaade siselahele ja välislahele ehk lahesuule.
Giidi jutt Matsalu Rahvuspargi mereosast üldisemalt, liikumiskeelust, lindude pesitsushooajast, lühiülevaade Matsalu RP liikidest. Kui püünis on sees, saab näidata ja tutvustada ka ääremõrda. Sõit edasi Lambarahu suunas.

3. Peatus Lambarahu lähedal.
Giidi jutt Matsalu lahe kujunemisest, ajaloost ja tänapäevast, sügavustest, taimestikust, eutrofeerumisest, maapinna kerkimisest, Matsalu lahe kinni kasvamisest, selle kohta tehtud uuringutest, inimtegevuse mõjust veekogudele üldisemalt. Sõit edasi Haeska Suurrahu lääneranna suunas.

4. Peatus Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndi idatipus, vaade Haeska Suurrahule ja Haeska rannaniidule. Giidi jutt pärandkooslustest ja nende säilitamisest-kaitsest. Näitena räägitakse Haeska rannaniidust, selle hooldamisest, ranniku roostumisest. Haeska mõisast, kultuuripärandist, selle muutumisest ajas ning tänapäevasest eksponeerimisest turistidele. Vaade Haeska linnutornile. Sõit edasi edela suunas, Kalatee sihtkaitsevööndi keskosa suunas.

5. Peatus Kalatee keskel
(täpne kaugus, milleni mööda Kalatee faarvaatrit NWW suunas sõidetakse, sõltub ilmaoludest, et tuult ja lainetust arvestades õigeaegselt tagasi Keemule jõuda).
Giidi jutt selgitab, mis on kalatee ning räägib kalapüügist, liikidest, rannarahva traditsioonidest, rannakaluritest, kormoranidest, kalapüügi regulatsioonist ja kontrollimisest.

6. Lisapeatus sobival hetkel giidi äranägemisel - linnuhäälte kuulamiseks, mõne hästi nähtava liigi või nähtuse vaatlemiseks/kuulamiseks, giidi seletused vastavalt vajadusele. Vastused turistide küsimustele.

7. Naasmine Keemu sadamasse. Retke kestus kokku 1,5 – 2 h.

2. Paadiretk Matsalu lahele ja Rahvuspargi vabavee sihtkaitsevööndisse

Matsalu lahe paadiretk nr 2.
Keskmine marsruut.
Sisaldab kõiki paadiretke nr 1 (lühike marsruut) peatuspunkte ja teemasid, lisandub mõni teine väljumise või saabumise sadam, milleks võib olla kas Puise, Kiideva, Saastna, Haeska või Keemu.
Giidi jutus lisandub paadiretke nr 1 teemadele informatsioon konkreetse sadamakoha ümbruse loodusest, pärandkooslustest ja ajaloost.
Keskmise marsruudiga retke pikkus kokku 3,5-4 h.
Kokkuleppel grupiga on võimalikud ka retked, mis algavad ühest ning lõpevad teises sadamas, näiteks võivad Puisest ekskursiooni alustanud grupi liikmed paadiretke lõpetuseks maabuda Kiideval ning jõuda tagasi Puisesse jalgsi, läbides Kiideva ja Puise vahelise matkaraja.

3. Pikemad sõidud ja retked saartele

Pikemad marsruudid, mis sisaldavad ka väljaspool Matsalu Rahvusparki paiknevaid Väinamere sihtkohti või sadamaid (näiteks Kessulaid, Viirelaid, Muhumaa jne) lepitakse turismigrupi tellimusel kokku eraldi. Nende retkede tegemisel jälgitakse, et Matsalu Rahvuspargi territooriumil liikudes järgitakse liikumisloas näidatud sõidupiirkondi ning kehtivaid eeskirju.