Eesti pikkuselt teine, 144 km pikk Pärnu jõgi on hetkel paadiga laevatatav vaid suudmest Sindi paisuni u 8 meremiili ulatuses. Väiksemate paatidega saab jõel liigelda ka paisust ülesvoolu jääval jõeosal ja lisajõgedel, kuid paisu ületamine paadiga ei ole võimalik.
See-eest on hulgaliselt huvitavat vaatamist ka Pärnu jõe alamjooksul Pärnu linnast Sindini ning 8 miili on küllalt pikk vahemaa, et seda rahuliku käiguga sõites kulub märkamatult rohkemgi kui tund-paar. Seepärast soovitaks Pärnu jõega tutvumiseks lausa mitu erinevat matka ette võtta, ühe päevaga võib silme eest kirjuks minna.
Kõigepealt on vaatamisväärsus omaette Pärnu linn ise - jõe poolt vaadatuna on see hoopis midagi muud kui kesklinnas jalutades või Jaansoni rajal rullitades. Kesklinna silla alt läbi sõites näeb jõe poolt Kontserdimaja ja Portartureid, siis tuleb paremkalda sõudebaas ja varsti ka vasakkalda oma, suvisel ajal on sõudjate jaoks jõkke poidega lausa rajad maha märgitud.
Paadist näeb nii uhkeid häärbereid kui hooletusse jäetud tühermaad, vähese heakorrastusega "grüüneplatse" ja ujumiskohti. Ka varemeid ja kunagise tööstuslinna hiilguse jäänuseid, kuigi viimasest sõjast on juba rohkem kui mõned aastakümned möödas.
"Uue silla" alt läbi minnes algavad aga juba looduskaunimad kohad, kus leidub nii kalastajaid, suplejaid kui niisama paadisõitjaid. Liivakas, Lennukitehas ning Tammiste on igati kenad rohelised alad ning kui hästi otsida, leiab seal ka mõne mõnusa piknikukoha, kus maabuda ja lõunapaus pidada.
Paikuse juures on Pärnu jões Tindisaared, mille vahel on jõgi madal ning kinni kasvanud. Reiu jõe suudme juures aga tervitab paadisõitjaid Kiviaja Küla, mille 2 maabumissilda võimaldavad paadiretkele lisada ka väikse jalgsimatka.
Paadiga on võimalik sõita ka Vallikääru vabaõhulava ja purskkaevu juurde, kus suviti ikka üht-teist huvitavat toimub. Lisaks saab sisse põigata ka Reiu ja Sauga jõgedesse ning hea veeseisu ja kindla käega paadijuhi korral ka Kirbu (ehk Audru) jõkke.
Kes merelainetes tahab kiikuda, võib Jahtklubist ja turbasadamast mööda, muulide vahele siirduda. Umbes meremiili jagu pikad muulid lubavad suurt lainet kartmata sõita ka päris kaugele Pärnu lahele ning imetleda vaadet mere poolt. Kuid muulide vahelt välja saades oled juba peaaegu päris merel ning kes merehaigust kardab, võiks lahele minekuks tuulevaiksema päeva valida.
Ja kaugel siis enam see Kihnugi on...
Showing posts with label sadam. Show all posts
Showing posts with label sadam. Show all posts
Monday, March 10, 2014
Thursday, March 6, 2014
Matsalu lahe sihtkaitsevööndid ja liikumiskeelualad
Matsalu Rahvuspargi koosseisu kuuluv Matsalu laht on avalikuks kasutuseks suletud ala, kus lindude ning looduslike koosluste kaitseks kehtivad ranged liikumispiirangud, ka ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud Matsalu siselahe sadamad.
Ökoturismi nõuetele vastavate paadiretkede läbi viimiseks on Keskkonnaamet Laine Talule väljastanud liikumisloa, mis lubab (linde häirimata!) liigelda Matsalu lahe vabavee, "Kalatee" ning Haeska-Saardo sihtkaitsevööndites. Mööda "Kalateed" saame sõita ka Matsalu lahest välja Väinamerre, kus Puise ja Saastna vahelt läbi jõudes hakkavad lõuna pool paistma Kessu ja Muhu ning põhja pool Hiiu laiud.
Keda täpsemalt huvitab, leiab Matsalu lahe detailse tsoneeringu kaardi koos haruldasemate liikide nimedega Maa-ameti kodulehelt. Muidugi võib alati ka meile helistada või kirjutada.
Ökoturismi nõuetele vastavate paadiretkede läbi viimiseks on Keskkonnaamet Laine Talule väljastanud liikumisloa, mis lubab (linde häirimata!) liigelda Matsalu lahe vabavee, "Kalatee" ning Haeska-Saardo sihtkaitsevööndites. Mööda "Kalateed" saame sõita ka Matsalu lahest välja Väinamerre, kus Puise ja Saastna vahelt läbi jõudes hakkavad lõuna pool paistma Kessu ja Muhu ning põhja pool Hiiu laiud.
Keda täpsemalt huvitab, leiab Matsalu lahe detailse tsoneeringu kaardi koos haruldasemate liikide nimedega Maa-ameti kodulehelt. Muidugi võib alati ka meile helistada või kirjutada.
Subscribe to:
Posts (Atom)