Wednesday, May 12, 2010

Paadid ja turvalisus


Kasutame Matsalu lahe kivistel ja mudastel vetel liikumiseks sobivat madalapõhjalist plastikust mootorpaati, mis mahutab 12 reisijat. Kui korraga soovib retkele rohkem inimesi ning seltskond ei malda end kordamööda kaldal pikniku pidamise ja merereisi vahel jagada, on võimalik naabersadamast tellida lisapaat, kuid sellest peaksime aegsasti ette teadma.


Turvalisuse huvides
on ohutusreeglite järgimine väga oluline. Matsalu laht asub levinud laevateedest kõrval ning eemal ka päästjate tavalisest tööpiirkonnast, seega võtaks neil sündmuskohale jõudmine parasjagu aega. Seepärast on ohuolukordi targem ennetada. Kõik paadis viibijad peavad kandma päästevesti ning täitma paadijuhi korraldusi. Enne väljasõitu selgitatakse täpselt, mida paadis võib teha ning kuidas käituda ohu korral.

Ilmaolud (ning seega ka meresõidutingimused) võivad Matsalus muutuda väga kiiresti. Lisaks üldiselt ilma kujundavale rõhkkondade liikumisele mõjutavad Matsalu lahel tuult ja sademeid ka kohalikud tegurid: rannajoone kujust ja maastikust tulenevad mitmesugused õhuvoolud ja vee aurustumine. Seepärast on oluline olla valmis ilma muudatusteks, võtta kaasa pisut soojemad riided kui vajalik tundub ning mitte lasta end heidutada ootamatust vihmahoost.

Kuigi madal siselaht, on Matsalu laht on siiski meri ning mõnikord (eriti läänetuultega, mis otse lahesuust sisse puhuvad) võib veetee päris ebatasane olla. Üldiselt on Matsalu lahe lainetus madal ja pehme, kuid tugeva tuulega võib tekkida terav lühike laine, mis vastu paati murdudes pritsmeid lennutab ning ka paadis viibijad märjaks pihustab. Selleks puhuks tasuks end enne sõidule minekut varustada kui mitte just tormiülikonnaga, siis väikse vihmakeebiga ikka.

Keskkonnakaitsenõuded

Matsalu laht on jagatud erinevateks sihtkaitsevöönditeks, milledest liikumine on lubatud vaid üksikutes, sedagi eriloa alusel. See tähendab, et ekskursioonipaat liigub mööda kindlat marsruuti ning pole mõtet hakata paadijuhilt nuruma, et kas saaks mõnel saarel randuda või linnupesadele lähemale sõita. Lindude häirimine on rahvuspargis rangelt keelatud. Tulenevalt Matsalu Rahvuspargis kehtivast kaitse-eeskirjast on maksimaalne lubatud sõidukiirus Matsalu lahel 15 sõlme, mis sobib looduse vaatlemiseks ja giidi jutu kuulamiseks väga hästi. Tegemist ei ole kihutamisega, vaid rahulikult kulgeva loodusmatkaga.

Paadis on lubatud:
  • vaadata binokliga loodust ja linde
  • kuulata giidi juttu ning esitada küsimusi
  • nautida seltskonda, loodust, ilma ning kaasasolevaid suupisteid ja karastusjooke
  • täita paadijuhi korraldusi

Paadis on keelatud:
  • püsti tõusmine või istekoha vahetamine sellest paadijuhti ette hoiatamata
  • päästevesti seljast võtmine
  • suitsetamine või lahtise tule kasutamine ükskõik millisel muul viisil
  • prügi viskamine üle parda või paadipõhja, kust tuul selle üle parda võiks viia

Friday, May 7, 2010

1. Paadiretk Matsalu siselahel

Matsalu lahe paadiretk nr 1. Lühike marsruut, väljumise ja naasmisega Keemul.

1. Väljumine Keemu sadamast.
Enne väljumist viiakse sadamas läbi reisijate instrueerimine meresõiduohutusest, päästevahendite kasutamisest ning paadis lubatud-keelatud tegevustest.

2. Peatus Keemu kanali otsas, vaade siselahele ja välislahele ehk lahesuule.
Giidi jutt Matsalu Rahvuspargi mereosast üldisemalt, liikumiskeelust, lindude pesitsushooajast, lühiülevaade Matsalu RP liikidest. Kui püünis on sees, saab näidata ja tutvustada ka ääremõrda. Sõit edasi Lambarahu suunas.

3. Peatus Lambarahu lähedal.
Giidi jutt Matsalu lahe kujunemisest, ajaloost ja tänapäevast, sügavustest, taimestikust, eutrofeerumisest, maapinna kerkimisest, Matsalu lahe kinni kasvamisest, selle kohta tehtud uuringutest, inimtegevuse mõjust veekogudele üldisemalt. Sõit edasi Haeska Suurrahu lääneranna suunas.

4. Peatus Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndi idatipus, vaade Haeska Suurrahule ja Haeska rannaniidule. Giidi jutt pärandkooslustest ja nende säilitamisest-kaitsest. Näitena räägitakse Haeska rannaniidust, selle hooldamisest, ranniku roostumisest. Haeska mõisast, kultuuripärandist, selle muutumisest ajas ning tänapäevasest eksponeerimisest turistidele. Vaade Haeska linnutornile. Sõit edasi edela suunas, Kalatee sihtkaitsevööndi keskosa suunas.

5. Peatus Kalatee keskel
(täpne kaugus, milleni mööda Kalatee faarvaatrit NWW suunas sõidetakse, sõltub ilmaoludest, et tuult ja lainetust arvestades õigeaegselt tagasi Keemule jõuda).
Giidi jutt selgitab, mis on kalatee ning räägib kalapüügist, liikidest, rannarahva traditsioonidest, rannakaluritest, kormoranidest, kalapüügi regulatsioonist ja kontrollimisest.

6. Lisapeatus sobival hetkel giidi äranägemisel - linnuhäälte kuulamiseks, mõne hästi nähtava liigi või nähtuse vaatlemiseks/kuulamiseks, giidi seletused vastavalt vajadusele. Vastused turistide küsimustele.

7. Naasmine Keemu sadamasse. Retke kestus kokku 1,5 – 2 h.

Thursday, May 6, 2010

2. Paadiretk Matsalu lahele ja Rahvuspargi vabavee sihtkaitsevööndisse


Matsalu lahe paadiretk nr 2.
Keskmine marsruut.
Sisaldab kõiki paadiretke nr 1 (lühike marsruut) peatuspunkte ja teemasid, lisandub mõni teine väljumise või saabumise sadam, milleks võib olla kas Puise, Kiideva, Saastna, Haeska või Keemu.
Giidi jutus lisandub paadiretke nr 1 teemadele informatsioon konkreetse sadamakoha ümbruse loodusest, pärandkooslustest ja ajaloost.
Keskmise marsruudiga retke pikkus kokku 3,5-4 h.
Kokkuleppel grupiga on võimalikud ka retked, mis algavad ühest ning lõpevad teises sadamas, näiteks võivad Puisest ekskursiooni alustanud grupi liikmed paadiretke lõpetuseks maabuda Kiideval ning jõuda tagasi Puisesse jalgsi, läbides Kiideva ja Puise vahelise matkaraja.

Wednesday, May 5, 2010

3. Pikemad sõidud ja retked saartele

Pikemad marsruudid, mis sisaldavad ka väljaspool Matsalu Rahvusparki paiknevaid Väinamere sihtkohti või sadamaid (näiteks Kessulaid, Viirelaid, Muhumaa jne) lepitakse turismigrupi tellimusel kokku eraldi. Nende retkede tegemisel jälgitakse, et Matsalu Rahvuspargi territooriumil liikudes järgitakse liikumisloas näidatud sõidupiirkondi ning kehtivaid eeskirju.